Mikrokraadiprogramm ,,Ökoloogia ja looduskaitse globaalmuutuste tingimustes"
Kliimamuutused ning looduslike elupaikade ja elurikkuse kadu on tänapäeval suurimad keskkonnaprobleemid. Tartu Ülikooli botaanika ja zooloogia osakondade koordineeritavas mikrokraadiprogrammis „Ökoloogia ja looduskaitse globaalmuutuste tingimustes“ antakse ülevaade kliimamuutuste, invasiivsete liikide leviku, saastekoormuse ja ülemäärase ressursikasutuse mõjust looduskeskkonnale ning seeläbi ka inimühiskondadele. Lisaks õpetatakse kavandama kaitsealasid, liikide tehistingimustes säilitamise aluseid ning looduskaitses sotsiaalsete ja majanduslike teguritega arvestamist. Suviste välipraktikumide käigus täiendatakse teadmisi elustiku mitmekesisuse ja liikide elupaiganõudluste kohta.
Inimene saab jätkusuutlikult toimetada ainult looduse kandevõime piirides. Kus need piirid täpselt on, millised piirid on ületatud, kuhu oleme ühiskonnana teel? Kuidas käib praktiline looduskaitse ja milline on selle teaduslik pool? Kursus annab vastused nendele ja paljudele teistele üha päevakajalisematele küsimustele.
Õppekeel: eesti keel
Toimumisaeg: 13.09.2024 – 29.08.2025
Maht: 14 EAP-d
Hind: 900 eurot
Toimumiskoht: Tartu, osad välipraktikumid toimuvad Tartust väljas
Õppevorm: põimõpe
Registreerumine algab: 03.06.2024
Registreerumise tähtaeg: 21.08.2024
Tulumaksutagastus füüsilisest isikust maksjale: jah
Lisateave: Triin Tekko, triin.tekko@ut.ee
Maa süsteemides toimivad seosed on keerulised. Meil inimestena on vaja neist aru saada, et teha majandamisotsuseid, mis tagaksid ressursside kestliku kasutuse ning ökosüsteemide, liikide ja populatsioonide püsimajäämise. Looduse tundmine on oluline eeldus looduse kaitse väärtustamiseks.
Kokkuvõtlikult: programm annab parema ülevaate looduse mitmekesisusest ning arusaamise looduse ja inimühiskonna toimimise seostest. Need teadmised on olulised loodussõbralikumate majandamisotsuste tegemiseks ja loodushoidliku mõtteviisi kinnistamiseks ühiskonnas.
Programm on mõeldud neile, kes soovivad teada rohkem kliima- ja maakasutuse muutuste mõjust elusloodusele (mh loodusharidustöötajad ja ajakirjanikud) või inimestele, kellel on soov kaasa rääkida maakasutuslike otsuste langetamisel ja elluviimisel (sh keskkonnaspetsialistid, ametnikud)
Aveliina Helm on TÜ taastamisökoloogia professor, Kliimaministeeriumi teadusnõunik ning Valitsustevahelise elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste koostöökogu (IPBES) ekspert. Lisaks on Aveliina Ökoloogilise Taastamise Ühingu Euroopa sektsiooni liige ja varasemalt olnud Eestimaa Looduse Fondi nõukogu liige ja esimees. Aveliina südameasjaks on pool-looduslike koosluste taastamine ja igaühe looduskaitse.
Asko Lõhmus on TÜ looduskaitsebioloogia professor ja Loodusressursside õppetooli juhataja, Eesti Vabariigi metsandusnõukogu liige, varem olnud pikka aega RMK teadusnõukogu liige. Asko huviorbiidis on metsade elurikkus ja jätkusuutlik majandamine ning ühiskonna toimimise ja looduskaitse kokkupuutepunktid.
Riinu Rannap on TÜ märgalade ökoloogia kaasprofessor, pikaaegne Eestimaa Looduse Fondi nõukogu liige, IUCN kahepaiksete punase nimestiku Euroopa töörühma liige. Riinu uurib väikeveekogude ja rannaniitude elustikku ning taastab kahepaiksete elupaiku.
Anne Laius on TÜ bioloogiahariduse kaasprofessor ja õpetaja Miina Härma Gümnaasiumis. Anne missioon on hea loodushariduse andmine.
Mikrokraadiprogrammi läbinu
- teab globaalmuutuste olemust ja neid põhjustavaid tegureid;
- teab Maa süsteemide seisundi võtmenäitajaid;
- oskab hinnata kliimakriisi ja elurikkuse kao mõju looduskeskkonnale, ökosüsteemiteenustele ja inimühiskondadele;
- tunneb globaalmuutuste leevendamiseks vajalikke rahvusvahelisi leppeid ja eri tegutsemisvõimalusi;
- teab, kuidas on praktilise looduskaitsega seotud evolutsioonibioloogia, populatsioonibioloogia, maastikuökoloogia ja füsioloogia;
- teab looduskaitsebioloogias kasutatavate mudelite tüüpe, põhilisi kasutusvõtteid ja -võimalusi;
- teab looduskaitse rakendusvõimalusi ning tunneb Eesti looduskaitseametkondade ülesehitust ja funktsioone;
- tunneb Eesti looduses esinevaid peamisi taime-, seene- või loomaliike, teab nende elupaiganõudeid;
- tunneb Eestis kaitstavaid loodusobjekte.
| Ainekood | Õppeaine | EAP | Toimumisaeg | Õppejõud |
|---|---|---|---|---|
| LTOM.01.012 | Globaalmuutused, looduskeskkond ja inimene | 4 EAP | september, oktoober 2024 | Aveliina Helm |
| LOOM.04.084 | Looduskaitsebioloogia | 4 EAP | oktoobri lõpp - detsember 2024 | vastutav õppejõud: Asko Lõhmus |
| LOOM.00.033 | Kaitstavate loodusobjektide praktikum | 3 EAP | aprilli lõpp - mai 2025 | vastutav õppejõud: Riinu Rannap |
| LOLH.00.009 | Looduse tundmise välipraktika | 3 EAP | juuni 2025 | vastutav õppejõud Anne Laius |
Alternatiivina Kaitstavate loodusobjektide praktikumile võib läbida Taimeökoloogia välipraktikumi Alternatiivina Looduse tundmise välipraktikumile võib läbida Taimeökoloogia välipraktikumi või Brüoloogia kursuse | ||||
| LOOM.01.108 | Taimeökoloogia välipraktika | 3 EAP | juuli 2025 | Martin Zobel, Kadri Koorem |
| LOOM.01.014 | Brüoloogia | 3 EAP | veebruari lõpp - märts 2025 | Nele Ingerpuu, Kai Vellak |
Õppima saavad asuda vähemalt keskharidusega täiendõppijad.
Täiendõppele registreerimine on avatud perioodil 03.06-21.08.2024.
